KAPEC GEOTASK?
  • Õppeprotsess on meelelahutuslik ja põnev
  • Lahendatud ülesanded muutuvad koordinaatideks
  • Võimalus oma edusamme jälgida
  • Minge koos koolikaaslaste ja sõpradega seiklema, otsides peidukohti
Kontakt
  • E-post:

Kaali kraater

Asukoht: N58° 22` 22.0", E22° 40` 9.99"

Lahenda ülesandeid, et leida peidetud asukohtade koordinaate


Kaali meteoriidikraatrite väli asub Saaremaal ja on Eesti kõige haruldasem loodusmälestis. Seda peetakse ka terve Euraasia mandri efektseimaks kraatriväljaks. Tavaliselt räägitakse vaid ühest, kõige suuremast kraatrist, kuigi kokku on neid seal piirkonnas avastatud 9. Maailma noorimate tuntud hiidkraatrite hulgas on Kaali kraater kaheksandal kohal.

Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine Saaremaale, kus juba inimesed sel ajal elasid, põhjustas suuri purustusi, looduse ja inimeste hukkumist 6 km raadiuses. Seda on võrreldud tuumapommi plahvatusega, mis on 25% võimsam kui Teises maailmasõjas Hiroshima linnale visatud pommist. Teadlaste arvates sisenes 7500 – 7600 aastat tagasi umbes 400-1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kiirusega 15-45 km/s. Taolise kosmilise kiirusega langenud meteoriit plahvatas kokkupõrkel Maa atmosfääriga tükkideks, mis sadasid maapinnale. Kokkupõrkel maaga tekkinud lööklaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri. Kõige suurem kraatritest on läbimõõduga 110 m ja sügavusega 22 m. Seda tuntakse ka Kaali järvena, sest see on tavaliselt vett täis. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal.

Tekkinud pinnavorm sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohverdamispaigana. Viimast tõestavad arvukad arheoloogilised leiud. Meteoriidiplahvatus on mitmete rahvaste pärimuses ära märgitud. Vanades rahvalauludes on räägitakse Saaremaa põlemisest, Soomlaste eeposes Kalevala kirjeldatakse taevase tule langemist. Samuti on 13. sajandist pärit Läti Henriku kroonikas kirjas, kuidas Virumaal, Ebavere hiiemäel, sündinud saarlaste suur jumal Tharapita ja lennanud Ebaverelt tulihännana Saaremaale. (Meteoriit sisenes atmosfääri just Ebavere kandis, muutudes tulekerana nähtavaks.) Tänapäeva Marseille'st, endisest Kreeka kolooniast pärit rännumees Pytheas on oma reisikirjas kirjeldanud salapärast Thule saart, kuhu ta olevat jõudnud oma reisil 350. ja 320. aasta vahel eKr. Seal olevat barbarid näidanud Pytheasele kätte koha ,,kus päike heidab magama”.

Kohalik muistend Kaali järve tekkest räägib nii: Kord olnud Kaali mõisahärral kaksteist last. Esimene olnud poeg ja viimane tütar. Kõige noorem tütar võtnud vanema poja endale meheks. Vend armastanud väga oma õest abikaasat, sest see olnud ta meelest kõige ilusam inimene maailmas. Pulmaõhtul kutsutud õpetaja mõisa pruutpaari laulatama. Kojusõidul ütelnud õpetaja kutsarile: „Sõida nüüd nõnda koju, et sa mitte tagasi ei vaata!” Kutsar mõelnud, et mis salajasi asju seal seljataga on, et ma tagasi ei või vaadata ja vaadanud tagasi. Sedamaid vajunud mõis ühes pulmarahvaga maa alla. Nii oli sündinud Kaali järv. Veel praegugi võivat järve sügavuses näha mõisa varemeid. Sellest ajast peale kerkivat igal jaaniööl pruutpaari sõrmustatud käed veepinnale.