KAPEC GEOTASK?
  • Õppeprotsess on meelelahutuslik ja põnev
  • Lahendatud ülesanded muutuvad koordinaatideks
  • Võimalus oma edusamme jälgida
  • Minge koos koolikaaslaste ja sõpradega seiklema, otsides peidukohti
Kontakt
  • E-post:

Kadrioru Loss

Asukoht: N59° 26` 18.6", E24° 47` 27.6"

Lahenda ülesandeid, et leida peidetud asukohtade koordinaate


Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (saksa keeles Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Pidulikku ja uhket keisrilossi ümbritses ligi sajahektariline Prantsusmaa Versailles’ kuningalossi eeskujul purskkaevude, hekkide ja lillepeenardega prantsuse stiilis aed. Seal olid ka kanalid, võrepaviljonid, galeriid. See oli Peeter I suveresidents, mida külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal valmisid juurdeehitised – banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa, eriti Madalmaade ja Itaalia, ja Vene vanema kunsti kogu. Kunstimuuseumi maalikogus on üle 6000 teose. 

Kadrioru administratiivhoone Kadrioru lossi juures on tänapäeval Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents. Maja projekti autor on sama mees, kes projekteeris Tallinna Laulukaare. Nurgakivi hoonele pani tollane Eesti Vabariigi riigivanem Konstantin Päts, kes sai seal majas tööd alustada 1938. aastal. Nõukogude võimu ajal asus siin Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium.