KAPEC GEOTASK?
  • Õppeprotsess on meelelahutuslik ja põnev
  • Lahendatud ülesanded muutuvad koordinaatideks
  • Võimalus oma edusamme jälgida
  • Minge koos koolikaaslaste ja sõpradega seiklema, otsides peidukohti
Kontakt
  • E-post:

Kõpu tuletorn

Asukoht: N58° 54` 57.4", E22° 11` 58.8" | Veebisait: tuletornikohvik.ee/

Lahenda ülesandeid, et leida peidetud asukohtade koordinaate


Kõpu tuletorn on Hiiumaa sümbol. Täna on see maailmas vanim tuletorn, mis siiamaani töötab. Selle tuli paistab 55 km kaugusele merele ja aitab meremeestel kurssi hoida, et nad karidele ei satuks, sest seal lähedal meres on Näkimadalad, 50 ruutkilomeetri suurune ala, kus sügavused kõiguvad 1 – 20 meetrini. Seda kohta kutsutakse ka laevade surnuaiaks.

15. sajandi lõpus palusid Hansa Liidu kaupmehed Tallinna magistraati ja Saare-Lääne piiskoppi anda luba Hiiumaale tuletorni ehitamiseks. Torn pidi saama nii suur, et see ka ilma pikksilmata merele näha oleks. Sobiv paik leiti Kõpu poolsaarel. Sealne Andruse- ehk Tornimägi oli saare kõige kõrgem koht, 67 m merepinnast. Ehitamine oli vaevaline ja aeganõudev, s'jad, katk ja näljahäda aeglustasid samuti ehitustöid, seetõttu sai torn valmis alles 1531. aastal. Torn on 37 m kõrge, mis on natuke kõrgem kui 10- korruseline elumaja. Alguses oli ta lihtsalt suur maakividest meremärk, mille jaoks läks vaja 6000 tonni kive. Kujutage ette, kuidas neid sinna ilma tänapäevase tehnikata kohale veeti! Torni tipus hakati öösiti lõket põletama alles 17. sajandi alguses. Seda tehti ainult tormistel öödel kevadel ja sügisel, sest suveööd olid lühikesed ja talvel jää tõttu tollased puulaevad sõita ei saanud. Igal aastal põletati tornis ära 3600 m3 puid. Majakavaht pidi tule tegemiseks torni välisküljel asuvast redelist üles ronima ja siis puud vintsiga üles tõmbama. Ja seda ka väga tugeva tuulega. Lõke pidi olema suur ja tornivaht ei tohtinud tule põlemise ajal magama jääda.

Alles 200 aastat hiljem tuldi mõttele torni sisse trepp raiuda. Sel ajal oli Hiiumaa Vene tsaaririigi osa ja seepärast anti töö tsaari nekrutitele teha. Samal ajal hakati puude põletamise asemel petrooleumi kasutama ning 1900. aastal osteti Pariisi Maailmanäituselt klaasprismade süsteem valguse juhtimiseks. Praegu on majaka töö automatiseeritud.