KAPEC GEOTASK?
  • Õppeprotsess on meelelahutuslik ja põnev
  • Lahendatud ülesanded muutuvad koordinaatideks
  • Võimalus oma edusamme jälgida
  • Minge koos koolikaaslaste ja sõpradega seiklema, otsides peidukohti
Kontakt
  • E-post:

LÕHAVERE LINNUS

Asukoht: N58° 32` 58.8", E25° 30` 54.9"

Lahenda ülesandeid, et leida peidetud asukohtade koordinaate

 

Lõhavere (Leole) linnus asub Viljandi maakonnas Suure- Jaani ja Olustvere vahelise maantee lähedal. Kuigi Eestimaal on olnud üle 100 eestlaste linnuse, on Lõhavere puhul tegemist ainsa muinaslinnusega, mis on seostatav konkreetse ajaloolise isikuga. Selleks oli Põhja-Sakala vanem Lembitu, kes langes 21. septembril 1217 Madisepäeva lahingus saksa ordurüütlite vastu. Teda peeti eestlaste kroonimata kuningaks. Ta suutis erinevate maakondade meestest kokku saada 6000- mehelise armee, et saksa ristirüütlitele vastu astuda.

Lõhavere linnus oli üks nö. rikastele perekondadele või mõjukatele vanematele kuulunud eralinnustest. See oli kasutusel 13. sajandi alguses umbes 20 aastat ning on kolmel korral põlenud. Läti Henriku kroonika järgi hävis linnus esimest korda tõenäoliselt 1211. aastal, kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak Leole vastu toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus.

Tänaseni säilinud linnamägi on üks Eesti paremini ja põhjalikumalt läbiuuritud linnuseid. See on mõõtudega 78 x 44 m küngas, mille nõlvade kõrgus on 8–10 meetrit. Kasutusajal piiras linnuse õue kõrge liivavall, mille siseküljel oli 2,5 m kõrgune tugipostidega palksein. Liivavalli harjal olid tugevad palkkindlustused. Linnuse piiramise puhul said kaitsjad vett linnuse õue kaguosas asunud 10 m sügavusest kaevust. Ümber õue, valli sisekülje vastas, paiknesid vööndina elamud. Väravakäikude küljed olid toestatud paekivist kivimüüriga. Oletatavasti kõrgus linnuse väravate kohal ka palkidest kaitsetorn. Säilinud on linnuse kõrge muldkeha.

  

Lõhavere linnuselt on leitud relvi: oda-, noole-ja ammunooleotsi, samuti terve mõõk. Saadi ka tööriistu ja ehteid, sealhulgas hõbedat ja keraamikat. Leidude hulgas oli: kaela- ja käevõrusid, sõrmuseid, helmeid, villast paela, erinevates värvitoonides villast lõnga, brokaadribasid jm. 

Linnamäele on püstitatud punase graniidi tahukatest monument. Kahele tahukale on raiutud väljavõte Henriku Liivimaa kroonikast eesti ja ladina keeles. Monument avati madisepäeval, 21. septembril 1969. a.