KAPEC GEOTASK?
  • Õppeprotsess on meelelahutuslik ja põnev
  • Lahendatud ülesanded muutuvad koordinaatideks
  • Võimalus oma edusamme jälgida
  • Minge koos koolikaaslaste ja sõpradega seiklema, otsides peidukohti
Kontakt
  • E-post:

MATSALU RAHVUSPARK JA LOODUSKESKUS

Asukoht: N58° 42` 52.4", E23° 48` 57.2"

Lahenda ülesandeid, et leida peidetud asukohtade koordinaate


Matsalu rahvuspark on ligi 500 km² suurune looduskaitseala Läänemaal, millel on rahvusvahelise tähtsus. Kaitseala on asutatud 1957. aastal, et kaitsta Matsalu lahte, Kasari jõe suudmeala ja saarterikast Väinamerd, et säilitada rannikulindude pesitsus- ja rändealasid ning taastada ohustatud ranna- ja puisniite. 1939. aastal võeti kaitse alla Matsalu lahe tervisemuda ala. Praegused piirid ja rahvuspargi nime sai see 2004. aastal. 

Mille poolest siis Matsalu nii eriline on? Esiteks asuvad siin Euroopa suurimad looduslikud luhaniidud, maalilised lahesopid vahelduvad kadastike ja puisniitudega olles koduks mitmetele haruldastele taimeliikidele. Koos Läänemere suurima roostiku ja Kasari jõe luhaga on Matsalu rahvuspark tõeline linnuriik. Maailmas tuntakse Matsalu Euroopa kõige linnurikkama paigana, kus ristuvad suured rändeteed ja peatub ning pesitseb kümneid tuhandeid linde. Linnuvaatlejatele on Matsalu rahvuspark tõeline paradiis. Rahvuspargi alale jääb umbes 50 meresaart ja laidu, neist enamuses asuvad Väinameres. Kaitsealal on üle 60 saarekese, millest mõned näitavad end vaid madala veeseisu korral. Väikesaared ja laiud on lindude jaoks rände- ja pesitsuspaikadena väga olulised. Suurimad rahvuspargis asuvad saared on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid. Saartest suurim, Tauksi, kerkis merest umbes tuhat aastat tagasi. Praegu saarel ei elata, aga rohkem kui sada aastat tagasi oli seal kaks talu ja isegi kõrts. Kõrts asunud ka Papilaiul ja Kumari laiul. Need olid head peatuspaigad talvel jääteel liiklejatele ja pakkusid ka tormivarju. Üldiselt olid laiud kasutusel heinamaadena ja lammaste karjamaana. Lambaid ja heina veeti paadiga. Kõik rahvuspargi laiud on külastajatele suletud. 

Rahvuspargist voolab läbi Kasari jõgi, mis on pikkuselt ja veerohkuselt eesti neljas jõgi. See moodustab madalal luhal mitmeharulise delta enne, kui merre suubub. Kevaditi katab suurvesi peaaegu 40 ruutkilomeetrit laiuvad luhaalad ja kannab neile viljakat jõemuda, kuid üleujutusi on ka suvel ja sügistormide ajal. Rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki. Rände ajal peatub Matsalu lahe ääres umbes 20 000 sookurge ja üle 30 000 valgepõsk-lagle. Massiliselt pesitsevad siin kormoranid ja erinevad kajakad, hahad ja kühmnokk-luiged. Meri ja jõgi on kudemispaigaks lutsule, haugile, säinale, kohale ja särjele. Luht on elupaigaks põtradele, metskitsedele ja metssigadele. Siin kütivad ka hundid ning šaakalid. Aastas rõngastatakse siin vabatahtlike abiga kuni 160 000 lindu ja umbes 1000 nahkhiirt. 

Penijõe mõisahoone, mis on rajatud juba 18. sajandil, on nüüdseks restaureeritud ja muudetud rahvuspargi keskuseks, kus asub ka Matsalu tutvustav näitusesaal.