KAPEC GEOTASK?
  • Õppeprotsess on meelelahutuslik ja põnev
  • Lahendatud ülesanded muutuvad koordinaatideks
  • Võimalus oma edusamme jälgida
  • Minge koos koolikaaslaste ja sõpradega seiklema, otsides peidukohti
Kontakt
  • E-post:

Pikk Hermann

Asukoht: N59° 26` 6.69", E24° 44` 12.9"

Lahenda ülesandeid, et leida peidetud asukohtade koordinaate


Toompea on olnud Eesti võimukeskus 800 aastat. Eesti alasid on siit valitsenud Taani kuninga asehaldurid, Liivi ordu komtuurid ning Rootsi ja Vene kubernerid. Eesti Vabariigi alguskümnenditel oli Toompea loss riigivanemate residents ja koos Riigikoguga töötas siin pikka aega ka Eesti Vabariigi valitsus. Parlamendihoone valmis Toompeale 1922. aastal olles maailmas ainukene ekspressionistlikus stiilis parlamendi töökoht. Praegu on Toompea loss Riigikogu käsutuses. Aastasadade jooksul on Toompea loss muutunud keskaegsest kindlusest moodsaks valitsemiskeskuseks. Lisaks 101-le Riigikogu liikmele töötab hoones üle 250 kantselei teenistuja.                    

Toompea lossi tornid on lahutamatu osa Eesti võimu loost. Keskajal oli torne neli – Pikk Hermann, Landskrone, Pilsticker ja Stür den Kerl – ning need kaitsesid lossi nelja nurka. Aja jooksul on neid vastavalt vajadusele ümber ehitatud ja mõni ka lammutatud. Tähtsaim torn on tänapäeval edelaküljel asuv Pikk Hermann, mille tipus, 95 meetri kõrgusel merepinnast lehvib eestlaste iseseisvust sümboliseeriv Eesti lipp. Torni kõrgus on 45,6 meetrit ja see on Tallinna kõrguselt viies ehitis. Torni tippu viib kitsas kivitrepp 215 astmega. 

Sinimustvalge lipp heisati Pika Hermanni torni esimest korda 12. detsembril 1918 ja see jäi sinna 1940. aasta suveni. Pärast aastakümneid kestnud Nõukogude okupatsiooni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. Pika Hermanni torni lipud nummerdatakse ja arhiveeritakse pärast kasutamist. Aasta jooksul vahetub harilikult kuus lippu, kuigi lipud valmistatakse Lipuvabrikus spetsiaalsest ilmastikukindlast kangast. Riigilipp heisatakse igal päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ning langetatakse päikeseloojangul. Lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel fragmenti Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulust "Mu isamaa on minu arm". 

Pikk Hermann tähendab saksa keeles pikka sõdalast või suurt pealikut. Samas ei ole teada, miks anti tornile Hermanni nimi. Torni ehitati kolmes järgus 14. kuni 16. sajandini. Keskajal oli Pikk Hermann kõige kõrgem kivitorn Läänemere ääres. See oli kasutusel vahi- ja kaitsetornina. Et valvuritel oleks mugavam, sai torni ka soojaks kütta – alumisel korrusel asus kerisahi, mille kuumenedes korstnalõõr suleti ja soe õhk tungis mööda uuristatud kanaleid alumiselt korruselt ülemistele. Alumisel korrusel paiknes ka umbes 15 meetri sügavune vangla, kuhu vangid lasti laes oleva kitsa avause kaudu.