KAPEC GEOTASK?
  • Õppeprotsess on meelelahutuslik ja põnev
  • Lahendatud ülesanded muutuvad koordinaatideks
  • Võimalus oma edusamme jälgida
  • Minge koos koolikaaslaste ja sõpradega seiklema, otsides peidukohti
Kontakt
  • E-post:

Rakvere Linnus

Asukoht: N59° 20` 52.0", E26° 21` 7.99" | Veebisait: rakverelinnus.ee

Lahenda ülesandeid, et leida peidetud asukohtade koordinaate


Muinasaja lõpul asus Rakvere linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks. See asus 25 meetri kõrguse Vallimäe tipus ja oli Virumaa pealinnus. 13. sajandil kuulus linnus Taani kuningale. Taanlased ehitasid eestlaste puitlinnuse asemele kivist ringmüüriga linnuse. Pärast Jüriöö ülestõusu algust, mil pärisorjadest talupojad mõisnike vastu võitlema hakkasid, andsid sealsed aadlikud end suurest hirmust Liivi ordu kaitse alla ning alates 1343. aasta maikuust kuulus Rakvere linnus Liivi ordule. Orduaeg kestis Rakveres kõige kauem. Orduajal ehitati Rakvere linnus põhjalikult ümber. Peavärava juurde ehitati ka suurtükitorn. Liivi sõja alguses langes Rakvere linnus koos linna ja ümbruskonnaga ilma lahinguteta venelaste kätte, kuna linnuses paiknes toona vaid 11 võitlusvõimelist sakslast. Lossifoogt ei hakanud seetõttu vastupanu osutama, vaid põgenes koos varustusega Tallinna. Venelased ehitasid linnuse ümber uue kindlustuste liini kasutades selleks linnakodanike majadest ja frantsisklaste kloostrist murtud kive. 1577. aastal langes Rakvere linnuse juures venelaste kätte vangi Liivimaa Hannibaliks kutsutud Ivo Schenkenberg, kes Vene väe vastu eestlaste salka juhtis. Venelased viisid ta Pihkvasse ja hukkasid tsaar Ivan IV isiklikul käsul julmalt. 1581. aasta märtsis vallutas rootsi vägi Pontus de la Gardie juhtimisel linnuse venelastelt tagasi. Rootslased panid linnuses olevad puitehitised suurtükkidega "tuliseid kuule" kasutades põlema. Mõne päeva pärast saabusid Rakvere alla lisajõud ja siis andsid venelased alla. Kakskümmend aastat hiljem Poola-Rootsi sõja käigus kuulus linnus 3 aastat poolakatele. Lahingute käigus lasid poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku, hiljem tegid seda veel ka rootslased. Põhjasõjas põletati Rakvere taas kord maani maha. Nendes sõdades jäi ka Rakvere linnus lõplikult varemetesse. 17.- 18. sajandil kasutati paika kivimurruna. Linnust hakati taastama alles 20 sajandil.

Tänapäeval külastab linnust aastas üle 60 000 inimese, sest muuseum pakub külastajale palju põnevat. Erinevate programmide eesmärgiks on anda aimu keskaja inimese maailmapildist ja selle muutumisest ajas. Saab tutvuda ordurüütli eluoluga: ratsutada, proovida vibu- ja ammulaskmist, pidada mõõgavõitlust, õppida tundma rüütlikoodeksit, läbida vapruseproov. Lisaks saab katsetada sepa- ja puusepaametit, voolida savi, lüüa münt, valmistada kulda ning musta püssirohtu, tutvuda linnuse ajaloo ja ajalooliste mõõkade koguga.

Avatud on piinakamber, surmatuba ja põrgu, habemeajaja ja alkeemiku töötuba.

Linnuses saab ka otsida peidetud varandust ning kohtuda kummitustega, sest vanade lugude järgi on tõsi, et Vallimäel kulda on. Ja seda on väga palju. Kuld asub kaheteiskümnes tündris. 8 tündrit on orduaegset kulda ja 4 tündrit Rootsi raha. Kullatee on järgmine: Esiti tuleb rauduksest läbi minna, siis paremale keerata, seal on mitu suurt kivi, need tulevad ära veeretada ja siis otse edasi minna. Edasi jõuad avause juurde, mis otse alla viib. Seda mööda tuleb alla laskuda. Räägitakse veel, et linnuse juurest lähevad maa-alused käigud erinevatesse suundadesse, mis viinud välja suisa Haljala kirikusse, Toolse linnusesse, Porkunisse ja Vao mõisa. Viimane käik olevat olnud lausa neljahobusetõllaga sõidetav. Kui linnuse hoovis tehti arheoloogilisi kaevamisi, rääkis hea suuvärgiga öövaht inimesetele, et ta noore poisina käinud maa-alust käiku pidi nii pikalt, et jõudnud mere alla välja ja lained kohisenud pea kohal.

Vaata ka: http://www.rakverelinnus.ee/et