KAPEC GEOTASK?
  • Õppeprotsess on meelelahutuslik ja põnev
  • Lahendatud ülesanded muutuvad koordinaatideks
  • Võimalus oma edusamme jälgida
  • Minge koos koolikaaslaste ja sõpradega seiklema, otsides peidukohti
Kontakt
  • E-post:

Rakvere Tarvas

Asukoht: N59° 20` 56.9", E26° 21` 2.10"

Lahenda ülesandeid, et leida peidetud asukohtade koordinaate


Tarvas, mis on andnud endise nime Rakverele ja Tarvanpää linnusele, on muistset ürgveist kujutav skulptuur Rakvere Vallimäel. Kuju autor on skulptor Tauno Kangro. Kuju avati 15. juunil 2002. aastal, kui tähistati 700 aasta möödumist Rakvere Lübecki linnaõiguse andmisest. 

Kuju on 7,1 m pikk ja 3,5 m kõrge. Graniitalus, kus on kirjas kuju heaks annetanud isikute nimed ja olulised andmed Rakvere ajaloost, lisab monumendile veel poolteist meetrit. Tarva sarvede vahe on 3,4 m ja kuju kaalub 7 tonni. 

Tarvas ehk ürgveis (Bos primigenius) on veislaste sugukonda kuulunud väljasurnud imetaja, tänapäeva koduveise eelkäija. Viimane teadaolev tarvas elas Poola alal ja suri aastal 1627. Tarvad olid koduveisega võrreldes suuremad ja kõrgemate jalgadega. Turja kõrgus oli neil umbes 1,75 m. Samas oli tarvas koduveisest sihvakam ja kergem. Ta oli lihaseline, sirge selja, võimsa kaela, kõrgele tõstetud pea ning pikkade teravate heledate sarvedega, mis olid suunatud ette. Pullid olid tavaliselt mattmustad kitsa valge vöödiga piki selga ja lehmad punakaspruuni kehaga. Tarvad olid agressiivsed ega peljanud inimest. Looduslikke vaenlasi neil polnud, sest hundid olid nende vastu jõuetud. Liikuvus, kergus ja tugevus muutis nad väga ohtlikuks. Nii vanema kui noorema kiviaja asulapaikadest on leitud väga vähe tarvaluid, mis näitab, et nende küttimine oli ohtlik ja keeruline.