KAPEC GEOTASK?
  • Õppeprotsess on meelelahutuslik ja põnev
  • Lahendatud ülesanded muutuvad koordinaatideks
  • Võimalus oma edusamme jälgida
  • Minge koos koolikaaslaste ja sõpradega seiklema, otsides peidukohti
Kontakt
  • E-post:

RISTIMÄGI

Asukoht: N59° 0` 36.16", E22° 39` 12.7"

Lahenda ülesandeid, et leida peidetud asukohtade koordinaate


Tänane Ristimägi on liivane künklik ristidega kaetud ala kahel pool vana Kõrgessaare maanteed, mida peetakse üheks olulisemaks Hiiumaa vaatamisväärsuseks. Nimest hoolimata ei ole Ristimäel mäge ega isegi suuremat sorti küngast. 

Ristimäe kujunemise kohta on erinevaid seletusi. Ajaloolise tõepõhjaga on seos Reigi kihelkonna rootslaste väljasaatmisega 1781. aasta augustis Hiiumaalt. Hoolimata sellest, et erinevalt eesti talupoegadest olid hiiurootslased vabad, elasid nad siiski mõisniku maa peal ja seetõttu oli maaomanik Jacob Stenbockil õigus neile koht üles öelda, sest vabadele rootslastele tuli ju nende töö eest palka maksta. Tsaarinna Katariina II kirjutas alla ukaasile, mis sundis rootslasi ümber asuma Lõuna-Ukrainasse, kus Vene-Türgi sõja tõttu olid viljakad maad inimestest tühjaks jäänud. Kokku lahkus saarelt 967 rootslast, kes mõisniku maa peal elasid. Kujutage ette, kui kaugel on Ukraina Eestist – 45 000 km ümber. Eriti veel, kui tuli jala minna, majakraam vankri peal. Polnud korralikke teid ega ööbimispaiku. Paljud lahkusid juba talvel, kui jää kattis merd. Viimased minejad kogunesid 20. augustil 1781 kihelkonna piirile, kus peeti maha viimane jumalateenistus ning pandi püsti rist, mille all Reigi kirikuõpetaja C. Forsmann jumalasõna luges. Nii jäeti hüvasti paigaga, mis oli olnud rootslastele koduks juba vähemalt 400-500 aastat. 1782. aasta maikuus jõudis Ukrainasse ainult 535 inimest. Esialgu olnudki Ristimägi selleks kohaks, kuhu saarelt lahkuvad inimesed riste tegemas käinud. Nüüdseks on asjad vastupidi ning riste teevad esmakordselt saarele tulijad. 

Kuna Nõukogude võimu ajal ei olnud sobilik rääkida inimeste sunniviisilisest ümberasustamisest ja hiiurootslastest üldse, siis oli Ristimäe kohta käibel hoopis teine lugu, mis rääkis kahest pulmaseltskonnast, kelle teed selles paigas ristusid. Kas puhkes seal kaklus või ei andnud üks pulmarongkäik teisele teed, aga igal juhul juhtus õnnetus, nii et ühest paarist sai surma peig, teisest pruut. Ellujäänud abiellunud hiljem ja elanud õnnelikult koos elu lõpuni. Just ühtede mälestuseks ja teiste ning ka omaenese õnne nimel on hakatud Ristimäele kohalikust materjalist riste tegema. Räägitakse, et kui sa teed kas käbidest, kividest või oksakestest risti ja soovid mõttes midagi, siis läheb see sinu eluaja jooksul täide.   

Ristimäel on ka kahest veskikivist kokku pandud mälestusmärk hiiurootslastele, mille paigutasid siia hiidlased koos välja saadetud hiiurootslaste järeltulijatega päeval, mil möödus 210 aastat rootslaste väljasaatmisest - 20. augustil 1991. Samal päeval, mil Eesti kuulutas end taas iseseisvaks riigiks.