KAPEC GEOTASK?
  • Õppeprotsess on meelelahutuslik ja põnev
  • Lahendatud ülesanded muutuvad koordinaatideks
  • Võimalus oma edusamme jälgida
  • Minge koos koolikaaslaste ja sõpradega seiklema, otsides peidukohti
Kontakt
  • E-post:

TAEVASKODA

Asukoht: N58° 6` 26.74", E27° 2` 58.85"

Lahenda ülesandeid, et leida peidetud asukohtade koordinaate


Taevaskojad Ahja jõe ürgoru kallastel on Lõuna-Eesti ühed külastatumad turismiobjektid. Siinsed liivakivikaljud ning ürgne jõgi moodustavad Ahja jõe maastikukaitseala kauneima osa. 

Suure Taevaskoja kalju juures on Ahja jõe ürgoru sügavus 32 meetrit. Jõelookes asuva kaarja kujuga kalju pikkus 150 meetrit, kõrgus 24 meetrit. See on Ahja jõe ürgoru kõige kõrgem liivakivipaljand. Kaljuseina kaar mitmekordistab kärestike veevulinat, võimendab linnulaulu ja inimeste kõnekõminat. Suure Taevaskoja koopaid on mainitud ka vanades ürikutes. Kroonika teab pajatada, et 17.-18. sajandil olnud Suure Taevaskoja kaljus mitme jala kõrgusel lõhe, millest inimene vaevalt läbi mahtunud. Sissekäik viinud suuremasse ruumi, mille taga olnud veel kolm eraldi kambrit. Sellest räägib ka legend: Kord juhtunud Vanapagan Ahja jõe äärde. Ilusad kõrged kaldad meeldinud talle väga ja ta otsustanud sinna elama jääda. kuid peavari puudus. Jõe ääres metsa kasvamas küll, aga Vanapagan ei tahtnud maa peale ehitada – inimesed näeksid ta maja, tuleksid tülitama. Siis hakanud ta kaldast väikest urgast kaevama, ja järjest sügavamale jõudes teinud endale maa alla hulga tube, ühe kaunima kui teise. Uus kodu meeldinud Vanapaganale nii, et ta selle Taevaskojaks nimetanud. Ilusates tubades võis rahulikult elada, siia ei tulnud tülitama ei pajuvasikas ega Kaval-Ants.  

Rahvapärimustes peetakse Ahja jõge Taevaskoja kohal ohvrijõeks, kus ohverdatud suurema viljasaagi, karja sigivuse, inimeste tervise ja õnne heaks. Taevaskoja salapäraseid koopaid olevat kardetud. Vanemad ei lubanud lapsi koobastesse minna. Vanarahva jutu järgi olnud Suure Taevaskoja kaljukoobastikus kolm salakäiku, millest üks viinud Himmastesse, teine Riiga ja kolmas Kiievisse. Keegi ei tohtinud kaljuseinu lõhkuda ega neisse nimesid kraapida, samuti jaaniööl kalu või vähke püüda, sest see oleks vihastanud jõevaime ja õnnetusi kaela toonud. 

Suurest Taevaskojast veidi ülesvoolu asuva kärestiku serval on suur rändrahn – Nõiakivi ehk Salakuulaja kivi. Muistendi järgi varjunud selle taha vanemate nõupidamist kuulama hiilinud vaenlase salakuulaja, kes nõiuti kiviks. Legendid pajatavad ka hirmsast maost ja ennast kuldkammiga sugevast näkineiust.  

Huvitav on teada, et 1969. aastal valminud Eesti kultusfilmi ,,Viimne reliikvia'' välivõtted on salvestatud Taevaskojas.