KAPEC GEOTASK?
  • Õppeprotsess on meelelahutuslik ja põnev
  • Lahendatud ülesanded muutuvad koordinaatideks
  • Võimalus oma edusamme jälgida
  • Minge koos koolikaaslaste ja sõpradega seiklema, otsides peidukohti
Kontakt
  • E-post:

Tallinna Raekoja plats

Asukoht: N59° 26` 13.9", E24° 44` 43.0"

Lahenda ülesandeid, et leida peidetud asukohtade koordinaate


Tallinna vanalinna keskpunktiks on Raekoja plats – siledatest munakividest väljak, mida ümbritsevad keskaegsed majad ja kust algavad paljud tänavad. 10.–11. sajandil hakkas Toompea linnuse jalamile kerkima eesti kaupmeeste ja käsitööliste linnataoline asula. Iga keskaegse linna südameks oli ikka harilikult rahvarohke turuplats, mille ümber hakati rajama hooneid. Turuplatsina tunti raekoja esist väljakut aastasadu, turuletid viidi sealt ära alles 1896. aastal. Raekoja platsi nime sai väljak alles 1923. aastal.

Raekoja platsil oli minevikus täita mitu ülesannet – siin viidi läbi nii hukkamisi kui peeti ka lõbusaid pidusid. Karistamiste tarbeks seisis platsil häbipost. Veel tänagi võib raekoja müüri küljes näha kaelarauda. Edukal kaubalinnal oli aga pidutsemiseks rohkem põhjust. Üle Raekoja platsi veeresid pulmakaarikud, siin võeti pidulikult vastu linna kõrgeid külalisi, peeti karnevale ja ehiti linna jõulukuusk. Jõulude tähistamine platsil on väga vana traditsioon. Esimestest jõulupidustustest on andmed juba aastast 1441, mil Mustpeade vennaskonna kaupmehed asetasid siia esimese jõulukuuse. Väidetavalt oli tegemist esimese linna jõulupuuga Euroopas. Tollal tantsiti ja mängiti puu ümber, pärast aga süüdati puu põlema. Enne kostitasid raehärrad kuusetoojaid veiniga ja kuusel süüdati vahaküünlad. Ühest sellisest jõulutseremooniast olevat osa võtnud ka Vene tsaar Peeter I oma õukonnaga, kui ta Tallinna esimest korda 1711. aastal külastas. Tänapäeval süütab linnapea jõuluaja alguse esimese küünla, raekojas kuulutab linnapea välja jõulurahu ja platsil avatakse jõuluturg.

Suvel, juunis, asub siin vanalinna päevade ja juulis keskaja päevade keskpunkt. Siis toimuvad platsil vabaõhukontserdid ja -teatrietendused, püsti on pandud keskaegsed müügiputkad, sepad näitavad oma osavust ja vanalinna tänavail liiguvad ringi tänavamuusikud. Lisaks võetakse Raekoja platsil vastu välismaa riigijuhte, uut aastat ning olümpiamängude järel olümpiavõitjaid. Pärast 2008. aasta olümpiavõitu Pekingis pandi kettaheitja Gerd Kanterile siinsamas Raekoja platsil tammepärg kaela ning teda kanti õlgadel.

Platsi tähtsaim maja, Raekoja hoone, on muutumatuna väljakul seisnud juba aastast 1404. Linna valitsejad töötasid seal 1970. aastani. See on Balti riikide ja Põhjamaade vanim säilinud raekoda. Praegu on raekojas muuseum ja seal toimuvad kontserdid. Raekoja platsile sattudes tasub kindlasti vaadata ka raekoja torni tippu, kus valvab linna ja näitab tuule suunda juba viissada aastat Tallinna sümbol Vana Toomas – suurte vuntsidega raudrüüs mehike, kel peas kaabu ja vööl mõõk.