KAPEC GEOTASK?
  • Õppeprotsess on meelelahutuslik ja põnev
  • Lahendatud ülesanded muutuvad koordinaatideks
  • Võimalus oma edusamme jälgida
  • Minge koos koolikaaslaste ja sõpradega seiklema, otsides peidukohti
Kontakt
  • E-post:

TARTU TÄHETORN

Asukoht: N58° 22` 43.6", E26° 43` 12.4" | Veebisait: tahetorn.ut.ee/en

Lahenda ülesandeid, et leida peidetud asukohtade koordinaate


1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Tartusse rajatud ülikoolil 17. sajandil eraldi tähetorni ei olnud, kuid astronoomiaga tegeleti sellegipoolest. Esimese teleskoobi ostis Tartu Ülikoolile üks edumeelne matemaatikaprofessor, kes tellis selle Inglismaalt. Oletatavasti oli see umbes 6 meetri pikkune, mitmest üksteise sisse käinud torust koosnenud läätsteleskoop. 

1802. Vene tsaaririigi poolt taasavatud ülikooli juurde kavandati algusest peale tähetorni ehitamist. Seda hakati rajama endise piiskopilinnuse varemetele. Tõeline õitseng algas Tartu tähetornis ajal, mil siia asus tööle Friedrich Georg Wilhelm Struve. Ta seadis 1810. aastal valminud tähetorni töökorda ning tellis sinna juurde instrumente, näiteks tollal maailma parima teleskoobi – Fraunhoferi 9-tollise läätsteleskoobi. Struve panuseks on nn. Struve geodeetiline kaar, mis aitas lõplikult kindlaks määrata Maa kuju ning luua alus täpsematele maakaartidele. Oma vaatluste tulemusena leidis Struve üle 3000 kaksiktähe ning esimesena maailmas arvutas täpselt tähe kauguse. Tartust sai Vene impeeriumi tähtsaim observatoorium. Venemaa keiser Aleksander I kutsus Struve Peterburi sinna rajatava uhkema observatooriumi juhatajaks. Struve järglaseks Tartus sai oma Kuu-kaartidega kuulsust kogunud astronoom Johann Heinrich Mädler. 20. sajandi alguses hakati Tartus maavärinaid uurima. 

Tähetorni säravaimaks täheks sai siiski Ernst Julius Öpik. Ta määras esimesena maailmas kindlaks Andromeeda udukogu kauguse, tõestades, et see on eraldiseisev galaktika, mitte täheparv meie galaktika sees. Öpik töötas välja ka meteooride loendamise meetodi, mistõttu ta kutsuti Harvardi Ülikooli oma meetodit tutvustama. Harvardis loodud suhted päästsid Öpiku Teise maailmasõja ajal Saksamaalt põgenikelaagrist Põhja-Iirimaale Armagh’ observatooriumi, kus ta töötas peaaegu oma surmani. 

Nõukogude perioodil läks tähetorn ENSV Teaduste Akadeemia koosseisu. Seoses kosmoseajastu algusega sai astronoomiast eelisarendatud eriala ja uus observatoorium rajati Tõraverre. Tähetorn anti Tartu Ülikoolile tagasi 1996. aastal. Muuseumina avas Tartu tähetorn uksed aprillis 2011. Tähetornis saab uudistada mitmekülgset püsinäitust astronoomia ja kosmose uurimisest ning maailma parimat teleskoopi, araabia taevagloobust, loendada langevaid meteoore ja õppida tähtkujusid.