KAPEC GEOTASK?
  • Õppeprotsess on meelelahutuslik ja põnev
  • Lahendatud ülesanded muutuvad koordinaatideks
  • Võimalus oma edusamme jälgida
  • Minge koos koolikaaslaste ja sõpradega seiklema, otsides peidukohti
Kontakt
  • E-post:

TELETORN

Asukoht: N59° 28` 15.9", E24° 53` 14.9" | Veebisait: teletorn.ee/

Lahenda ülesandeid, et leida peidetud asukohtade koordinaate


Tallinna teletorn on raadio- ja televisioonisaadete edastamiseks ehitatud hoone, mis asub Pirita linnaosas. Teletorn on Eesti kõrgeim hoone. Torni kõrgus on 314 meetrit. Torn koosneb 190 meetri kõrgusest raudbetoontüvest ja sellele kinnitatud 124-meetrisest metallmastist. 150–182 m vahel asub torni ülaehitis, mille läbimõõt on 38 m. Seal asuvad vaateplatvorm, restoran ja kommertsraadiote aparaadiruum. Torni all on kahekorruseline hoone seadmetele, vestibüülile ja konverentsikeskusele. Torni läbimõõt on all 15,2 m ja 140 meetri kõrgusel on torni läbimõõt 8,2 m. Teletorn valmis 1980. aasta Moskva suveolümpiamängude raames Tallinnas toimunud purjeregatiks. Teletorni renoveeriti 6 aastat ja avati taas külastajatele 2012. aastal.. Teletorni avatud rõdu asub 175 m kõrgusel maapinnast ja see teeb ta kogu Põhja-Euroopas ainulaadseks. Torni andmed on aukartustäratavad: ehitise kogukaal on 20 tuhat tonni, vundament on 8,5 m sügav. Keldrist kuni metallosani on 1050 trepiastet, lift viib torni tippu 49 sekundiga. Ideaaltingimustes saab signaali edastada kuni 90 km kaugusele. Hea nähtavuse korral paistavad üle Soome lahe õhtuti kätte ka Helsingi tuled. 

Teletornis ootab külastajat 170 m kõrguselt avanev panoraamvaade, 22. korrusel asuv restoran ja väliterrass, Eestit ja Tallinna tutvustavad interaktiivsed multimeedialahendused, vaade otse maapinnale läbi platvormi klaaspõranda, närvekõditav servalkõnd, 3D-kinosaal ja mini-telestuudio. Teletorn on üks vähestest ehitistest maailmas, kus saab harrastada langevarjuhüppeid. 2013. aastal esitleti Teletornis Eesti esimest satelliiti ESTCube-1. Siis oli esimest ja viimast korda võimalik näha kosmosesse saadetavat satelliiti, mis lennutatakse orbiidile Prantsuse Guajaanas. Alates sellest hetkest on Eestist saanud kosmoseriik.                  

Tallinna teletorn oli 1991. aasta taasiseseisvumisprotsessi keerises. Augustiputši ajal saadeti Eestisse Pihkvast õhudessantväelaste soomuskolonn, sest kohalikke väeosasid ei usaldatud, ning see asus Tallinna poole teele, et igasugused iseseisvuspüüdlused maha suruda ja saada oma kontrolli alla strateegiliselt tähtsad objektid, näiteks Teletorn, et välismaailmaga side katkestada. Teletorni juurde jõudsid soomukid 20. augustil. Sama päeva hilisõhtul võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev vabariik. 21. augusti varahommikul kella ründasid dessantväelased teletorni. Sõjaväelased lõhkusid väravaid ja tungisid sisse. Teletorn oli samal ajal peaaegu inimtühi, valvetöötajad peitsid end 22. korrusel.. Teletorni ülemal õnnestus kavalusega sisse lülitada ka Vikerraadio saatja. Olukord muutus pingeliseks, kui dessantväelased said torni kaitsjatest teada. Samal ajal hakkas teletorni ümber kogunema rahvahulk, kes uudishimust, kes soovist teletorni kaitsta. Teletorni vallutamine lõppes 21. augusti õhtupoolikul, kui Soome televisiooni kaudu saadi teada, et riigipöördekatse Moskvas ebaõnnestus ja dessantväelased lahkusid rahumeelselt Eestist Pihkvasse tagasi.