KAPEC GEOTASK?
  • Õppeprotsess on meelelahutuslik ja põnev
  • Lahendatud ülesanded muutuvad koordinaatideks
  • Võimalus oma edusamme jälgida
  • Minge koos koolikaaslaste ja sõpradega seiklema, otsides peidukohti
Kontakt
  • E-post:

VILJANDI LOSSIVAREMED

Asukoht: N58° 21` 15.0", E25° 35` 44.9"

Lahenda ülesandeid, et leida peidetud asukohtade koordinaate

Lossivaremed Viljandis on tegelikult vanad ordulinnuse varemed, mille ehitamist alustas Mõõgavendade ordu kohe pärast Muistse vabadusvõitluse lõppu 1224. aastal. Enne seda asus seal eestlaste Viljandi muinaslinnus, mis on rajatud juba vähemalt 200 aastat varem Eestlaste linnust mainitakse ka Läti Henriku kroonikas, kus ta kirjeldab Sakala maakonna keskuse, Viljandi (Viliende) piiramist Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalide ühisväe poolt. 6 aastat hiljem, kui Sakala vanem Lembitu Madisepäeva lahingus hukkus, kindlustasid ordurüütlid siin oma võimu. Viljandi on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest ja on olnud Riia järel suuruselt teine pealinnus Liivimaal. Kindlustuse kõige tähtsam osa oli konvendihoone ehk ordukasarmu, mis täitis nii palvetamise, söömise ja magamise kui ka hästi kaitstud kindluse osa, mida oli tol ajal külmrelvadega peaaegu võimatu vallutada. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks. 1600. aastal vallutasid linnuse rootslased. Edaspidi käis linnus Poola–Rootsi sõdades korduvalt käest kätte ja oli 11 aastat hiljem purustatud. Linnust kaitseehitisena enam ei taastatud ja see kaevati lahti alles 19. sajandi lõpul. 18.–19. sajandil kasutati linnusevaremete kive linnas ehitusmaterjalina ja mõisa ala loomade karjamaana. 

Pärast Liivi sõda kinkis Rootsi kuningas Viljandi koos ümbrusega Rootsi kuningriigi riigimarssal ja Liivimaa kindralkuberner Jacob de la Gardie'le, kes linnusevaremete ja linna vahele mõisa rajas. Vene tsaaririigi ajal kuulus mõis lõpuks kuulsale baltisaksa aadlisuguvõsale von Ungern- Sternbergidele. Mõisa säilinud peahoone valmis 1880. aastal. Sinna rajatakse eakate pansionaat. Mõisa ait on tänaseks ümber ehitatud pärimusmuusika keskuseks. 

Linnuse varemed ja selle ümber olev mõisapark kujunes viljandlastele puhkealaks juba 19. sajandi lõpus, kui mõisaomanikud lubasid linnainimestel pargis jalutamas käia. Pargi korrastustöid, puude istutamist ja laululava ehitust tegid vangid, et oma karistusaega lühendada. Üle vallikraavi ehitati ka sillad. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja sealt avaneb kaunis vaade Viljandi järvele.